Homme on 11. oktoober, mis on mõnele täiesti tavaline päev aga meile pidupäev. Meil on hiirtest järgi kaks looma, Täpp ja Pätu kes on vennad ning nad on sündinud 11. oktoobril 2023. aastal, ehk poisid saavad kahe aastaseks. Plaan on kogu mu sabaliste kambale kooki teha ja neid terve päev sudida, et nad ise ka tajuks kui kallid nad on meile. Omamoodi naljakas on see, et Pätu ja Täpp ei salli üksteist isegi natukene, kuna enda väikses hiirepeas on nad väga isased ja peavad seisma oma territooriumi ees. Vahepeal hoidsime me nende puure kõrvuti (aga piisavalt lahus, et nad üksteist kätte ei saaks) ja siis neil oli väga põnev üksteist jälgida läbi päeva.

Rotid on meil ka vanaks jäänud, kõik peale Liisa kes on vaevu aasta vana. Hanna, Säm ja Triinu on geriaatriaklubis ja naudivad oma vanaduspõlve. Jätkuvalt on mu ainuke kahetus rottidega nende keskmine eluiga, mis üldiselt varieerub 2-aasta piiriga. Mingi hetk peaks me Liisale sõbra leidma, kes on kas sama vana kui tema või noorem kuna vastasel juhul jääb Liisa üksi. Enamus rotipidajaid tunnevad seda needust, kus sa näed looma üksi ja võtad sõbra kuni üks loomadest hukub.. Ja siis sa võtad kaks rotti veel. Ja see tsükkel jätkub sedasi aastaid.

Samuti olen töötanud väikse projekti kallal mille võtmesõnaks on liivahiired. Nii pea kui info on kokku korjatud ja me seda pädevaks loeme avaldame ka info suuremale ringile.

Vahepeal on laekunud ka küsimusi läbi me küsimuste vormi, tänu millele oleme teinud tunduvalt suuremat kaardistamist üle-Eestilise veterinaarabi saadavuse suhtes. Kindlasti neid kohti on veel, aga ma pole neid veel üles leidnud või siis ei ole veterinaarikliinik ise mu kirjalikele küsimustele vastanud. Kuna tegu on vaimselt raskema tööga, siis ma mõistan neid ja ei taha neid ka selle eest peedistada.