Mu tüdrukute trio on lagunema hakanud ning see on omaette masendav. Hanna ja Triinu on vanemad, mõlemal kasvajad ja vaesel Hannal kohe eriti jama koha peal – peas. See algas kõrvapõletikuga, või vähemalt mis mina eeldasin kõrvapõletikuks olevat ning me ravisime seda paar kuud. Hanna pea küljele tekkis abtsess mis avanes ja enam ei kasvanud kokku – see oli ZGT kasvaja agressiivne vorm. Täpsemalt on see Zymbal näärme tuumor (ZGT) mis on pehmete kudede kasvaja ning 06.03 otsustasime me Hannal minna lasta. See kasvaja on kohutav, hakates lõpuks mõjutama looma söömist ja üldist enesetunnet. Vastik on mõelda, et sellise terviseseisundi tõttu loom nälgiks, oleks valudes ja lõpuks hukuks ise. See väike rotineiu jäi mu süles magama ning lahkus peale seda. Ükskõik kui mitu korda ma eutaneerima olen pidanud oma loomi ei ole see senimaani mingil määral kergemaks muutnud. Ikka veel tunnen ma end nagu mõrvar, et ma naad sinna viisin. Samas ütleb mingi hääl kõrvalt, et sa ise tahaksid ka sellist valikut kui sa tema rollis oleksid ja prognoosi teaksid.

Nüüd ongi meil vaid aastane Liisa ning Hanna õde, Triinu. Proovisin teha head ja ostsin endale uue emase roti – kellel olid mehised balloonid. Sealt selgus siis, et see isane oli elanud emaste kambas juba mõnda aega ning need emased on siiamaani müügis. Ma informeerisin omanikku, kuid it is what it is ja inimesed teevad seda mida nad ise heaks ning õigeks peavad. Hetkel elab noorhärra me Savicu alumisel korrusel ja kardab inimese varju, kuid timmib mu kassiga palju entusiastlikumalt kui meie endaga. Ta vajab korralikku ja järjepidevat rutiini, et tuvastada meid enda sõpradeks, ehk ma just ostsin endale kaks aastat rotimajandust juurde. Tulevikuplaanina sooviks ma ta mingil määral kas kastreerida või Liisa lasta steriliseerida, sest ma jätkuvalt ei ole huvitatud nende paljundamisest (eriti peale seda kui Mara oma kaheteistkümnest pojast kuus ära sõi).

Jõudu neile kes need kogemata tiined emased saavad!