Kellele sobivad hiired?
Hiired on aktiivsed ja väikesed loomad, kes on nagu miniatuursed rotid. Lemmikloomana hiire omamine nõuab üsna vähe hooldust, kuna nad on vaiksed ja ei võta väga palju ruumi. Üldiselt isased hiired peavad elama kas üksinda või paarides (soovitatavalt sama pesakonna vennaga), aga emaseid võib pidada karjas.
Foto autor: Anni-Helen Paulus, hiir Maikel
Elamistingimused:
Hiire ideaalseid elamistingimusi luues võta arvesse tema looduslikku eluviisi. Hiir liigub palju, jookseb, ronib, peidab, närib. Hiir on looduses saakloom, seega tuleks luua talle elukeskkond kus ta tunneks end turvaliselt ja hoituna, et hiir hakkaks omanikku nägema kui sõpra, mitte vaenlast. Kui hiir peab elama tema jaoks hirmsates tingimustes, siis on vähetõenäoline, et tekib hea suhe omanikuga.
Hiire puur on soovituslikult 50x80cm suuruse põhjaga (selline puur sobib, kui peetakse korraga ühte isast või 2-4 emast, kui hiiri on rohkem, siis peab ka puur olema suurem). Pindala on hiirtele olulisem kui kõrgus ning põhjas peaks olema vähemalt 10 cm paksune allapanukiht, et hiired saaks selle sees kaevata ja selle alla pugeda. Kaevamine ja pugemine on hiirtele hädavajalik tegevus, seda ei tohiks kindlasti neile keelata. Allapanu sisse ja peale tuleb panna mitmeid peidukohti (maju, pesasid, tunneleid). Hiirtele meeldib end peita, lageda taeva all tunneb hiir end ebakindlalt.
Sisustusideed hiire puurile (puur on 100 x 50cm, DEPO-st)
Hiirtele meeldib ka ronida, seega tuleks puuri lisada ka vertikaalselt liikumise võimalusi (redelid, köied, kiiged, korrused jne). Kui hiirel ei ole puuris ronimisvõimalusi, siis hakkab ta ronima puuris mööda võresid (kui on võredega puur) ja see ei ole pikas perspektiivis hea nende jalgadele. Samuti on see üldiselt stressinäitaja, kui nad seintel pidevalt ronivad.
Hiire pidamine ei pea olema kallis ja hiir ei hooli sellest kui stiilsed tema asjad välja näevad. Kindlasti mitte hoida hiire puuri lagedana selle pärast, et nii näeb stiilsem välja. Hiir on loom, mitte sisustuselement! Oluline on, et tal oleks palju tegevust, tekstuure, materjale; mida rohkem, seda uhkem. Ideaalne puur näeb välja nagu tõeline segasummasuvila! Kogu puuri sisustus on võimalik hiirele ise valmistada kasutades pappkarpe, vetsupaberirulle, vanu kangatükke, köiejuppe, puidust pulki. Õuest kogutud okste puhul tuleks neid enne puuri panekut kergelt ahjus läbi kuumutada paar tundi umbes 100 kraadi juures (selle tegevuse jooksul tuleks kindlasti okstel silma peal hoida, et midagi juhuslikult ei süttiks), see kindlustab, et puuri ei tuleks kaasa soovimatuid külalisi, kes hiire tervisele võiks halvasti mõjuda.
Hiir närib kõike. Närimisel on lisaks söömisele erinevaid eesmärke. Hiir peab saama hambid kulutada, lisaks on närimine hiirele rahustav tegevus. Seega kõik materjalid, mis puuri lisatakse peavad olema ohutud ka sisse süües. St, et näiteks ajalehepaber, pehmest plastikust asjad, lakitud või värvitud asjad puuri ei sobi.
Puuris peaks olema veel jooksuratas (minimaalselt 16 cm läbimõõduga, ent parem oleks 18 või isegi 20cm). Ratas on hiirele liiga väike, kui joostes tema asend ei saa olla loomulik, ehk hiir on sunnitud hoidma pead kuklas ja selga kõveras. Niimoodi jooksmine ei ole talle valus, ent võib tekitada pika peale selgrooprobleeme. Ratas peab olema sileda jooksupinnaga (mina olen näinud plastikust ja puidust variante). Võrega metallist jooksurattad ei sobi, sest võrede vahele võib hiire jalg kinni jääda ja hiirt vigastada.
Puuri peab lisama ka vähemalt kaks joogipudelit, et kui üks peaks järsku lakkama töötamast siis teine on olemas. Seda, kas pudel kuuli liigutades tilgub või mitte võiks kontrollida iga päev. Kui näpuga õrnalt pudeli otsa katsudes sealt vett ei välju, siis pudel ei tööta. Seda juhtub tihemini, kui arvata oskad! Hiired ei ole sama tugevad kui küülikud või rotid, et halvasti pudelisse asetunud kuul ise õigesse kohta tõugata. Joogipudelites olevat vett tuleks vahetada iga paari päeva tagant, ka siis kui pudelis on veel küllalt vett. Seisvasse vette tekivad bakterid, mis võivad kahjustada hiire tervist.
Oluline on ka allapanu kvaliteet. Hiired on väga tundlikud tolmule, seega vale allapanu kasutamine võib olla neile lausa surmav. Kindlasti mitte osta lõhnastatud allapanu! Hiirtel on väga tugev nina ja lõhnastatud allapanu häirib nende võimet orienteeruda, lisaks on see neile ebameeldiv ja ebaturvaline, hiir eelistab elada keskkonnas, mis lõhnab nagu ta ise. Seetõttu tuleks iga kord allapanu vahetades puhastatud puuri lisada paar peotäit ka vana allapanu. See vähendab ka vajadust hiirel ruttu uut allapanu lõhnastama hakata ja allapanu püsib kauem värskena. Allapanu peaks olema kohev puulaast, mitte peen saepuru (tolm) ega graanul (raske, hiir ei saa kaevata seal sees).
Enamasti on Eesti poodides müüdavad lõhnastamata allapanud turvalised. Meie eelistame Plospan ja Millamore allapanusid. Millamore on kallim, aga seda peab harvem vahetama. Plospan on kohevam ja selle sees on parem kaevata. Mõnele hiirele meeldib heina närida ja mõnele meeldib sellest pesasid ehitada.
Lisaks allapanule tuleks puuri lisada ka pesa ehitamise materjali. Spetsiaalseid pehmeid pesamaterjale müüakse ka loomapoodides, aga mina olen täheldanud, et nad eelistavad salvrätikutükke. Sellise pesamaterjali valmistamiseks tuleks võtta pehme vetsupaber ja rebida see tükkideks ning lisada puuri. Pesa oskavad hiired juba ise endale ehitada.
Puuri ei tohi puhastada puhastusvahenditega, haisu eemaldamiseks kasuta vajadusel äädikalahust. Puuri allapanu vaheta siis kui see hakkab haisema, liiga tihti seda vahetades tekitad hiirele stressi, mis soodustab samuti tervisehädade teket. Puuri aksessuaare (rattad, ronimispuud) tuleks pesta tihemini. Hiired kalduvad pissima ja kakama eriti ratast joostes, mille tõttu oleks mõttekam seda sagedamini puhastada. Vajaduse pesta määrab hais, ehk kui tundub, et puur haiseb, siis võivad haiseda hoopis mõned üksikud sisustuselemendid, mille loputamisel hais ära läheb, seega soovitame asju nuusutada. Allapanu võib aeg-ajalt ka segada (ehk alumine puhtam kiht peale poole) siis on vaja seda harvem vahetada.
Fotode autor: Anni-Helen Paulus
Hiire dieet:
Kuigi hiired toituvad suuremas osas taimsest, on nad siiski omnivoorid ja peaksid vahel saama ka loomse päritoluga toitu. Kindlasti ei ole hea anda neile juustu, see on laialt levinud müüt. Juust on hiirte jaoks liiga rasvane ja soolane ja selle tarbimine ei mõju hiire tervisele hästi. Ei tohi anda ka pehmet saia ja leiba (leiba ei tohi ka kuivana anda), kartulit koos koorega, sibulat, küüslauku (ka rohelist osa), piima, inimeste toitu ja maiuseid.
Kõige parem oleks anda hiirtele kvaliteetset toitu, mis on mõeldud just hiirtele (mouse). Kõlbab ka hamstri- või rotitoit. Toit peaks nägema välja kui ühtlane graanul, mitte ei oleks müslilaadne. Siis tal ei ole võimalust valida vaid kõige maitsvamad palad, aga kõige kasulikumad jätta söömata. Head variandid on näiteks Burgess ja Versele-Laga Complete.
Neile võib anda neid nö müslisegusid snäkiks juurde, siis jääb neile valikuvabadus ja põnevus ka.
Vahel võib anda toorest kaerahelvest, praadimata ja soolata päevalille seemneid (vähe, need on rasvased). Võib ka pakkuda värsket porgandit, kurki, õuna, marju, võilillelehti, salatilehti. Kõik söömata värske toit, mis roiskub, tuleks puurist ära koristada järgmisel päeval, hallitus on hiirtele üliohtlik. Võib pakkuda ka kuivatatud jahuussikesi (müüakse loomapoodides näriliste või lindude osakonnas), aga seda ka pigem maiusena. Kui majas on näiteks kass või koer, siis võib ka nende krõbinaid hiirtele pakkuda (harva), sealt saavad nad rohkelt rasva ja valku. Enne kui midagi uut hiirele pakkuma hakkad, siis Googelda igaks juhuks, kas see on talle ohutu.
Toita on soovitatav õhtuti, siis kui hiired on ka aktiivsemad. Kindlasti peaks olema alati saadaval värske vesi. Vesi võiks olla pudelis, mitte kausikeses, kuna hiirtel on kombeks veekausile allapanu peale kaevata.
Et saada kergemini aimu, tegime teile nimekirja:
| Hiirele sobivad toidud ✔️ | Hiirele mitte sobivad toidud ❌ |
| Teraviljad ja seemned: Päevalilleseemned, hirss, kaerahelbed, nisuterad Sobivad segud spetsiaalselt närilistele mõeldud kuivtoiduna | Töödeldud ja maiustused: Šokolaad, kommid, maiustused Soolased ja praetud toidud |
| Köögiviljad ja puuviljad: Porgand, kurk, brokoli, õun (ilma seemneteta), pirn, mustikad Rohelised lehtköögiviljad nagu salat, spinat (mõõdukalt) | Teatud puuviljad ja köögiviljad: Avokaado, sibul, küüslauk, kartul (toores) Tsitruselised (liigselt happelised) |
| Valguallikad: Keedetud munavalge Madala rasvasisaldusega jogurt Keedetud kana (ilma maitseaineteta) | Piimatooted: Kuigi madala rasvasisaldusega jogurt on mõnikord sobiv, võivad teised piimatooted olla raskesti seeditavad. |
| Pähklid ja marjad: Pähklid (mõõdukalt ja soolamata) Marjad nagu vaarikad ja maasikad | Pähklid: Mandlid, makadaamiapähklid (mõned pähklid on liiga rasvased ja võivad põhjustada terviseprobleeme) |
Kasutatud allikad
Hiire käsitlemine:
Hiirega on võimalik sõbraks saada teda endale käe peale tulema treenides. Hiir eristab lõhnast erinevaid inimesi ja iga inimene, kes hiirega tahab sõbraks saada, peab seda isiklikult tegema. See tähendab, et kui peres tahavad mitu inimest hiirega suhelda, siis tuleb treeninguprotsess kõigil läbi teha.
Hiirt EI TOHI sabast tõsta! Saba on otse ühendatud hiire selgrooga ja üks vale liigutus võib ta saba või selja murda. Lisaks sellele on sabast tõstmine hiirele äärmiselt valus. Hädaolukorras võib võtta kinni saba pepupoolsemast otsast ja tõsta kergelt nii, et ainult tagajalad on õhus, ent esikäpad saavad millelegi toetuda. Hiirt hoia alati kahe käega, isegi kui tundub et ta on rahulikult ühe käe peal, siis hoia teine ikka ligi, et kui ta hakkab kukkuma või tahab hakata kuhugi poole ronima, siis tal on, kuhu minna. Kunagi ei tohiks hiirt hoida rusika sees, hoia kätt kausjalt, toetades hiirt alt poolt. Kui hiir on käes rahutult ja tekib ohtlik olukord, kus tundub, et ta tahab põgeneda, siis tekita käelabadest kuppel, et tema liikumistee on igast suunast piiratud, ent tal on siiski vabadust seal kupli sees end ümber pöörata. Hiirt ei tohi mitte kunagi pigistada.
Hiirt ei ole soovituslik üldse vastu tema enda soovi tõsta, nii õpetad hiire kartlikuks. Samuti ei ole soovituslik hiirt segada siis, kui ta parasjagu magab või oma pesas on. Eriti õel on hiirelt järsku katus pealt ära tõsta.
Sõbraks on võimalik hiirega saada pakkudes oma kätt puuri koos mõne maiusega, istudes puuri kõrval ja nendega juttu rääkides. Siis harjub hiir sinu lõhna ja häälega ja õpib sind ajapikku usaldama. Hiir tuleb ise sinu käe juurde uudistama. Hiirtel on ka erinevad iseloomud, mõni hiir tuleb meeleldi käe peale ronima, mõni ei tule ise eales käe peale. Sellistega, kes ise ei tule, on võimalik siiski aega veeta nii, et pakkuda neile mõni väike karp või tunnel, mille sisse nad saavad minna ja koos sellega nad üles tõsta. Seejärel hiirt koos peidukohaga endal süles või käes hoida kuni hiir ise sealt väljub ja mööda su kätt ronima tuleb. Hiired on väga uudishimulikud ning kui sa ei anna neile põhjust end karta, siis nad veedavad meeleldi sinuga aega. Hiirt käsitle alati millegi pehme kohal.
Alguses, kui oled hiire alles koju toonud, siis esimesed 2-3 päeva ära üldse ürita neid kätte võtta. Lase neil harjuda oma kodu häälte ja lõhnadega. Võid käia puuri juures ikka neid vaatamas ja nendega aega veetmas, aga proovi algul vältida järske liigutusi ja valjusid helisid. Räägi nendega rohkelt – kuigi nad meie keelt ei mõista saavad loomad väga hästi aru inimese hääletoonist.
Kui majas on lapsi, siis tuleb ka neile selgeks teha hiirte käsitlemine. Väikeste näriliste üks peamistest surmapõhjustest on surnuks pigistamine. Hiir on väga õrn, aga kiire loom, seega ta võib hetkega käest maha hüpata ja põgeneda. Seetõttu peab alati laste ja loomade koosolemisel silma peal hoidma! Halvimal juhul on hiire ja lapse koostöö tagajärg hiirele surm ning lapsele süütunne ja trauma.
Kui majas on teisi loomi, siis mitte kokku lasta. Kui majas on koer või kass, kellel on suur jahiinstinkt, siis mitte lasta puuri äärde hiirt hirmutama.
Hiirt ära tõsta kõrgele ja alati proovi tõstmisi teha millegi kohal (puur, diivan, laud jne), et kui ta peaks kukkuma, siis mitte kõrgelt. Juba pool meetrit on hiire jaoks kõrge kukkumine.
Hiire tervisemured:
Otsi varakult välja, millised loomaarstid sinu piirkonnas väikeste närilistega tegelevad. Hiirt loetakse eksootiliseks loomaks, seega mitte iga loomaarst ei ole valmis temaga tegelema. Hiirtel arenevad haigused väga kiiresti ja kui alles siis hakata arsti otsima, siis võib juba hilja olla.
Hiirtel on levinud hingamisteede, kõrvade ja silmade probleemid. Neid on aga võimalik enamasti ennetada õige allapanu ja toidu kasutamisega. Aitab ka sümptomite googeldamine. Lihtsamad probleemid võivad ka ise ära minna kui eemaldada puurist asjad, mis ärritust võivad tekitada. Lisaks tuleb puur hoida puhtana, ehk kui puur juba haiseb, siis seal olevad bakterid mõjuvad hiirele halvasti. Hiir ise ei tohi haiseda. Haisev hiir on haige ja vajab arstiabi. Hiirt ei tohi mitte kunagi pesta! Terve hiir peseb end ise. Kui hiiri on mitu, siis pesevad nad ka üksteist.
Lisaks võivad hiirtel vanaduses tekkida kasvajad ja tihtipeale kasvavad need väga suureks väga kiiresti. Suurt kasvajat tavaliselt ei opereerita. Ole valmis oma sõber vajadusel eutaneerima, raske terviserikkega kannatada laskmine on julm.
Autor: Kirke Tuul
Sabaga Lapsed 