Isaste hamstrite koos pidamine on keeruline teema, mille kohta leidub mitmesugust informatsiooni, sõltuvalt hamstri liigist ja individuaalsetest omadustest. Üldiselt on enamik hamstriliike üksikud loomad, eriti isased, ja nende koos pidamine võib viia tõsiste probleemideni. Allpool on ülevaade teadusuuringutest ja ekspertide soovitustest.

1. Hamstrite territoriaalsus

Paljud hamstriliigid, nagu Süüria hamstrid, on tugevalt territoriaalsed. Isased Süüria hamstrid on eriti tuntud selle poolest, et nad kaitsevad oma territooriumi väga agressiivselt. Kui kaks isast Süüria hamstrit panna kokku, võib see viia tõsiste võitlusteni, mis võivad lõppeda vigastuste või isegi surmaga.

2. Liigispetsiifilised erinevused

Kääbushamstrid, nagu Roborovski ja Campbell, võivad teatud tingimustel koos elada, kuid isegi nende puhul on oluline jälgida, et hamstrid on omavahel ühilduvad ja neil on piisavalt ruumi. Isaste kääbushamstrite puhul on agressioon vähem levinud, kuid siiski võimalik. Üldiselt soovitatakse, et kui on plaanis pidada kääbusisaseid koos, tuleks neid jälgida võimalike tülide osas ja tagada piisavalt peidupaiku.

3. Agressiooni ennetamine ja riskid

Isegi kääbusliikide puhul võib tekkida vajadus hamstrid eraldada, kui ilmnevad agressiooni tunnused. Kui on märgata hammustamist, karvade kitkumist või pidevat tagaajamist, tuleks hamstrid eraldada, et vältida vigastusi. Lisaks võib stress, mis tekib ruumipuudusest või üksteise talumisest, viia terviseprobleemideni.

Kokkuvõte

Isaste hamstrite koos pidamine on riskantne ja sõltub suuresti liigist. Süüria hamstrid on üldiselt üksikud ja neid ei tohi koos pidada, samas kui mõned kääbusliigid võivad mõnel juhul koos eksisteerida. Kõigi hamstrite puhul on aga oluline jälgida nende käitumist ja vajadusel sekkuda, et vältida vigastusi.

Kasutatud allikad:

Wolf, P., and Weilenmann, P. (2000). “Territorial aggression in hamsters: Effects of the social environment.” Applied Animal Behaviour Science.

Meredith, A. (2010). Hamsterlopedia: A Complete Guide to Hamster Care. Ringpress Books.

Gattermann, R., et al. (2008). “Standardized behaviour (tests) as an indicator of fitness of laboratory hamsters.” Journal of Experimental Animal Science.

Isaste hiirte koos pidamine on keeruline küsimus, mis nõuab tähelepanelikku kaalumist, kuna isased hiired on loomult territoriaalsed ja agressiivsed, eriti teiste isaste suhtes. Allpool on kokkuvõte teadusuuringutest ja ekspertide soovitustest selle kohta, kas isaseid hiiri on võimalik koos pidada.

1. Territoriaalne agressioon

Isased hiired on loomupäraselt territoriaalsed, mis tähendab, et nad kaitsevad oma ala teiste isaste eest. Kui kaks või enam isast hiirt elavad koos, võib see sageli viia agressiivse käitumiseni, nagu võitlus, hammustamine ja vigastused. See on eriti levinud, kui isased hiired on pärit erinevatest pesakondadest või kui nad ei ole üles kasvanud koos.

2. Liigispetsiifilised ja individuaalsed erinevused

Erinevatel hiirtel võib olla erinev kalduvus agressiivsusele, sõltuvalt nende liigist, päritolust ja varasematest kogemustest. Näiteks laborihiirtel võib olla teatud määral vähendatud agressiivsus tänu valikule aretuse käigus. Siiski ei ole agressiooni täielik vältimine võimalik. Mõned isased hiired võivad taluda teisi isaseid oma läheduses, eriti kui nad on koos kasvanud noorest east alates, kuid risk konfliktide tekkeks jääb alati püsima.

3. Agressiooni ennetamine ja riskide haldamine

Kui isased hiired on siiski koos pidamisel, on oluline, et neil oleks piisavalt ruumi ja peidukohti, et vähendada territoriaalsete konfliktide ohtu. Samuti on oluline jälgida nende käitumist hoolikalt, et märgata varakult agressiooni märke, nagu hammaste krigistamine, pidev tagaajamine või kehalised vigastused. Kui selliseid märke ilmneb, tuleb hiired kohe eraldada.

Kokkuvõte

Isaste hiirte koos pidamine on kõrge riskiga ja üldiselt mitte soovitatav, välja arvatud erandjuhtudel, kus hiired on noorest east koos kasvanud ja ilmnevad üksteise suhtes tolerantsetena. Isegi siis peab hoolikalt jälgima, et vältida agressiooni ja vigastusi. Tavaliselt on ohutum ja parem pidada isaseid hiiri eraldi.

Kasutatud allikad:

Gray, S. J., et al. (2002). “Stress and sociability in male mice.” Journal of Comparative Psychology.

Poole, T. (1987). “Social behaviour in laboratory mice: Differences within and between strains.” Animal Behaviour.

Van Loo, P. L., et al. (2003). “Modulation of aggression in male mice: Influence of group size and cage size.” Physiology & Behavior.

Isaste rottidega tuleb sageli ette hormonaalset agressiivsust mis tähendab, et looma keha toodab liialt testosterooni ning täpselt nagu inimesedki muutuvad nad tujukaks, kaitsvaks ja kergelt ärrituvaks. Üldiselt on emased agressiivsemad pigem vahetult enne poegimist kui nad tiined on, või siis kui nende tegelik iseloom veel alles kujuneb välja. Samuti on võimalik, et agresiivsus on traumale põhinev juhul kui rott on võetud vanemas eas ning sellele eelnev elu on looma vastu karm olnud.

Üldiselt on isastele võimalusena kastreerimine, mis eemaldab liigse testosterooni tootmise elemendi, kuid vahest võib juhtuda, et loom on ka peale seda agressiivne. Emastel rottidel peaks see tiinusega mööduma.

Allikas: “Hormone-dependent aggression in male and female rats: Experiential, hormonal, and neural foundations“

Sellise käitumise nimi on boggeling inglise keeles, kus rott närib/ragistab hambaid ja ta silmad tulevad peast natuke välja rütmiliselt. Üldiselt loetakse seda roti rahulolu märgiks, aga see oleneb olukorrast ja ka looma käitumisest. Kui su rott lebotab/on kaisus või üldiselt rahulik ning hakkab sedasi tegema, siis palju õnne! Su rott on rõõmus ja oma eluga rahul.

Kui ta on turris ja bruksib/ragistab hambaid, siis võib see viidata halvale enesetundele, nagu valu või muu halb tunnetus. Samuti võivad nad bruksima hakata siis kui nad närvilised on, seega hinda oma looma kehakeelt (rahulik, närviline/ärev, ebamugav) ja tee omad järeldused.

Rott nimega Küpsis bruksimas ja boggelimas

Mis on boggelimine?

Selline rahulik ja rütmiline võpatamine on märk sellest, et su rott on rahul oma eluga, või et ta tunneb ennast hästi. See sarnaneb luksumisega, mida mõned peavad võrdeliseks kassi nurrumisega. Võta seda kui komplimenti roti poolt, et ta tunneb end sinuga hästi.

Antud juhul on tegu porfüriiniga, mida rotid eritavad ninast ja silmadest. Ka terve loom toodab seda, aga üldjuhul inimene ei märka seda kuna loom peseb selle ise maha peale ärkamist. Probleem on siis kui ta seda mingil põhjusel maha pesta ei saa ning koguneb ajapikku.

Allikas: “Porphyrin Secretions / Red Tears“

Enamus loomapoed müüvad närilistele sobilikke transpordipuure. Siin on üks variant.

On levinud müüt, et rotid ei tohi herneid süüa kuna see tekitab gaasi ja nad ei saa gaasi kehast meie moodi väljutada. Õnneks on see müüt vale, nad tohivad herneid süüa ja see on vahva tegevus suviste kuumade ilmadega. Pane vanni-moodi nõusse toasooja vett ja vala sinna natuke herneid sisse – nad saavad üsna kiiresti aru, et vees on herned ja lähevad seal “kalastama”. See on vahva vaatepilt kuidas rotid sulistavad ja herneid otsivad, samal ajal end veega jahutades.

Kuigi rotid ei oska krooksuda või oksendada, on neil gaasi väljutamiseks alati peeretamine. Roti peerud on vaiksed, kuid nende aroom on kohutavalt tugev. Kui sa veedad oma rotiga piisavalt aega koos, siis sa saad selles ka ise veenduda, et nad tõesti pussutavad.

Allikas:

• Mida rottidele süüa võib anda?
• Video rottidest kes püüavad veest herneid
• Kas rotid pussutavad?

Emased rotid võivad üksteisega paarituda proovida jooksuaja ehk estrus-tsükli tõttu. Jooksuaeg on periood, mil emased rotid on viljakad ja nende hormoonide tase on kõrge, põhjustades seksuaalkäitumist. Sellel perioodil võivad emased rotid näidata üles suuremat huvi paaritumise vastu, mis võib viia käitumiseni, kus nad proovivad paarituda ka teiste emastega. See käitumine on osa nende loomulikust seksuaalkäitumisest ja ei viita tingimata mingitele probleemidele.

Selline käitumine on suhteliselt tavaline paljudes loomaliikides, sealhulgas rottidel, ja seda on täheldatud laborirottide puhul. Teadlased usuvad, et see võib olla seotud nende sotsiaalse hierarhia ja territoriaalsete käitumismustritega. Emased rotid võivad üksteise vastu näidata paaritumiskäitumist, et kinnitada oma staatust ja suhelda sotsiaalselt. See on osa nende komplekssest sotsiaalsest süsteemist ja võib aidata vähendada agressiooni rühmas.

1. Barnett, S. A. (2001). “The Rat: A Study in Behavior“. University of Chicago Press.
2. Makowska, I. J., & Weary, D. M. (2013). “Rat behavior and its implications for laboratory housing.” ILAR Journal, 54(2), 181-191.
3. Whishaw, I. Q., & Kolb, B. (2005). “The behavior of the laboratory rat: a handbook with tests“. Oxford University Press.

Need allikad pakuvad põhjalikku ülevaadet rottide käitumisest ja nende sotsiaalsetest interaktsioonidest, sealhulgas seksuaalkäitumisest jooksuajal.

Apelsini viljaliha söömine ei ole ohtlik, seda võivad süüa nii emased, kui isased. Tsitruseliste koores sisalduv d-limoneen on pika aja jooksul tarbides rottidele kartsinogeen.

1. Looma välimus muutub, kaalukaotus/tõus
2. Ta karv muutub turritavaks
3. Isu langus või muutus vedeliku tarbimises
4. Väsimus, letargia
5. Enda näkitsemine
6. Raske hingamine mis kaasab kõhulihaseid
7. Porfüriini kogunemine silmade ja nina ümber
8. Koorikud nahal
9. Nahamoodustised, kasvajad
10. Ebatavaline agressiivsus
11. Käpale toetumise vältimine
12. Raskused toidu hoidmisega
13. Pea vildakus
14. Tasakaalu kaotus
15. Rohke ilastamine
16. Muutused kõnnakus
17. Hambumuse muutus

Allikas: “Disorders and Diseases of Rats“

Üldiselt on see halb märk kui rott hakkab tatistama või häälekalt hingama. Põhjused võivad varieeruda allergiatest mükoplasmoosini kuid ka kopsupõletikuni. Üldiselt on varjalt jaole saamine veterinaariga hea raske haigestumise ennetamiseks.

Allikas: “Respiratory Disease in Rats“

See on väga levinud mure, sest hiired on väiksed ja inimesed suured. Nad kardavad meid kuna nad on saakloomad. Üks viis oma hiirega usaldav suhe luua on teda toiduga ära osta. Paku talle enda sõrme otsast maiusi, et ta õpiks looma seost sinu ja toiduga, et sinuga kaasnevad head asjad. Järjepidevus on samuti siin võtmeks, sest sageli võib see võtta üle kuu, et suhe usaldavaks muutuks.