Kellele merisiga sobib?
Merisead on üks parimaid lemmikloomavalikuid lastega peredele, kes otsivad väikeseid kaaslasi. Nagu kõik väikesed loomad, on ka merisead haprad ja ehmuvad kergesti mille tõttu peaksid täiskasvanud lapsi alati jälgima ja juhendama, kui nad loomadega tegelevad. Merisead on karjaloomad, neid tuleb alati võtta vähemalt 2.1 Muidugi on vahva kui nad saavad elada suuremates karjades, kuid siis oleks vaja ka suuremat puuri. Merisead elavad üldiselt 5-6 aastaseks, kuid paljud elavad ka kauem kui neile on tagatud kvaliteetne elu. Nadon aktiivsed peaaegu 90% kogu ööpäevast.

Foto autor: Sandra Vaide, merisiga Pipar
Merisea elamistingimused
Kahele meriseale oleks sobilik puur miinimum mõõtudega 120x60cm. Muidugi soovitame suuremat puuri, et neil oleks rohkem ruumi joosta ning vältida võimalikke konflikte (140x70cm). Kolmele meriseale sobiks puur miinimum mõõtudega 175x70cm. Puur peaks asetsema toas, mis on hästi ventileeritud ja kus on 17-20°C sooja.2
Puuri valikutest kõige parem variant on tellida puuri ümbritsevad võred, alla plastik ning nendele omakorda peale pleedid, fliisid või rätikud. Ise ehitada on ka hea idee, kuid tuleb täheldada, et puitmaterjalist võib kasutada vaid tamme-, kirsi-, õuna-, haava- või pärnapuud. Teised puidud võivad olla merisigadele ohtlikud.
Merisigadele ei sobi järsud mitmekorruselised puurid. Neile sobivad kahekorruselised pikad puurid juhul, kui teisele korrusele saab pääseda (mitte järsust) kaldteest.
- Ideaalne puur kahele meriseale (võred ja penoplast)
- Ideaalne ise tehtud puuri idee merisigadele
- Ideaalne puur kaldteega kahele meriseale
Ühes puuris võib pidada vaid ühest soost merisigu. Kui on soov pidada kahest erinevast soost merisiga, tuleks sellisel juhul isane/isased kastreerida.
Merisigade toitumine
Merisigade toitumine ja pidamine on suuresti sarnane küülikutega, küll aga on mõningaid erinevusi. Merisigadel on oluline, et toit sisaldaks palju c-vitamiini. Alati peaks olema puhas vesi kättesaadav ja kui kasutada pudelit siis vähemalt kaks, et kui üks lakkab töötamast siis on teine alati olemas. Samuti võib proovida ka merisead eelistavad hoopis kausist vett juua. Sellisel juhul tuleks tihedamini vett vahetada kuna vesi läheb kiiremini mustaks (hein, roe, karvad jms).
Igapäevane paprika ja suvel ka värske muru on suurepärane viis kuidas täita nende igapäevane c-vitamiini vajadus. Lisaks oleks hea aegajalt anda ka c-vitamiini toidulisandina, kuid tuleks silmas pidada et müügil olevad joogivette käivad tilgad ja pulbrid ei sobi. Need muudavad vee maitset ja ajavad selle kiiresti käärima ning kuna c-vitamiin lahustub vee sees ja päikesevalguse käes seistes imeruttu, ei pruugi merisiga joogiveest vitamiini üldse kätte saadagi. kõige lihtsam on manustada tilku otse suhu, siis on kindel et loom saab oma vajaliku vitamiini kätte. Nagu ka küülikutel on merisigade põhitoit hein. See tuleks asetada puuri põrandale või eraldi pissikasti sisse suure hunnikuga ja peab olema 24/7 koguaeg ees. Künad jm hoidjad piiravad heina kättesaamist ja võivad demotiveerida merisea söögiisu. Et hambad üle ei kasvaks ja seedimine korras püsiks on oluline muuta hein võimalikult ahvalevaks ja kergesti kättesaadavaks.
Madala servaga kassiliivakast on super anum kuhu hein puuris panna (kasti põhja allapanuks nt saepuru). Kuna heinahunnik on tüüpiliselt merisigade lemmikpesa ja nad teevad häda kõige rohkem söömise ja magamjse ajal, siis aitab see kast ka puuris puhtust hoida.
Kuivtoit mängib nende menüüs kõige väiksemat rolli, seda tuleks anda 1-2spl päevas ühe põrsa kohta. Kuivtoit ei tohi olla müslitüüpi seemnesegu vaid ühte tüüpi pellet mille koostisosades oleks esimesel kohal timuti hein. Meie merisea spetsialist soovitaks pigem versele laga cavia complete ja selective naturals grain free toite. Värskeid aedvilju tuleks merisigadele anda 1 peotäis sea kohta päevas. Tohib anda samu asju mis küülikule, kuid põhirõhk peaks olema sellel, et nad oma c-vitamiini iga päev kätte saaks.
- Selective merisigade täistoit
- Versele Laga Complete Cavia
- Inglisekeelne list mida ja kui palju võib merisiga köögiviljadest ja puuviljadest süüa
Lemmikloomapoes reklaamitakse ja müüakse palju ebatervislikke ja kahjulikke tooteid merisigadele. Kindlasti peaks vältima igasuguseid maiustusi ja toite mis sisaldavad seemneid ja pähkleid, teravilju, nisu ja muud sellist, mis merisea organismi ei sobi nagu näiteks jogurti maiustused.
Kindlasti ei tohiks meriseal olla ees soola või mineraalkivi, sest see on esimene neeru ja põiekivi tekitaja.
| Meriseale sobivad toidud ✔️ | Meriseale kahjulikud toidud ❌ |
| Hein Hein peaks moodustama suure osa merisigade toidust, pakkudes kiudaineid ja aidates hambaid kulutada. | Teatud köögiviljad ja puuviljad Kartulid, sibul, küüslauk, avokaado (toksiline) Tsitrusviljad (liigselt happelised, võivad põhjustada suu haavandeid) |
| Värsked köögiviljad Paprika (eriti punane ja roheline), kurk, porgand, seller, brokoli Rohelised lehtköögiviljad nagu salat, spinat, lehtkapsas (mõõdukalt) | Maiustused ja töödeldud toidud Šokolaad, kommid, suhkru- ja soolarikkad toidud Leivatooted ja teraviljad, mis on kõrge tärklise sisaldusega |
| Puuviljad (mõõdukalt) Õun (ilma seemneteta), pirn, maasikad, mustikad, banaan Apelsinid ja kiivid, mis on rikkad C-vitamiini poolest | Piimatooted ja liha Merisead on rangelt taimetoidulised, seega piim, juust, jogurt ja liha on sobimatud |
| Spetsiaalne merisigade kuivtoit Tasakaalustatud ja spetsiaalselt merisigadele mõeldud graanulid | Mõned pähklid ja seemned Kõrge rasvasisaldusega ja raskesti seeditavad |
Kasutatud allikad:
Kõik vajalikud mineraalid saab merisiga kätte kvaliteetsest toidust ja heinast. Allapanuks sobib näiteks saepuru (ei tohi olla lõhnastatud ja ei tohi olla liiga tolmune). Meie notsueksperdi kodus on aga merisigadel tüüpiliselt allapanuks hoopis fliisit tekid ja matid. See on kõige jätkusuutlikum ja pikas perspektiivis odavaim variant.
Puuris peaks olema kindlasti koht kuhu merisead peitu pugeda saaks. Soovitame mitme uksega peidukaid, et nad saaksid jooksuringe tehes majast läbi joosta ja võimaliku konflikti tekkides ei oleks neil võimalik üksteist sisse piirata. Hea oleks kui mõlemal meriseal oleks võimalus ka omaette peidus olla (igal ühel oma maja/pesa).
Tervis & arstil käimine
Terve merisiga on selline, kes on huvitatud endast ümbritsevast (käib sööb heina, joob vett, sööb värsket, jookseb ringi). Merisiga, kes ei söö ja on loid on vaja viia arsti juurde. Kui näete muutusi oma merisea käitumises tuleb kiiresti tegutseda. Terve merisea silmad on avatud ja üldiselt musta värvi, ilma rähmata. Teatud tõugudel on silmad ka punased. Terve merisea kõrvades ei ole mustust ning karv on sile ja läikiv. Terve merisea väljaheide on tahke ja tumepruun, ilma tugeva lõhnata junnikesed.
Merisigadel tuleks küüsi lõigata vähemalt 1x kuus, vajadusel rohkem. Seda teevad paljud loomaomanikud ise, aga need kes kardavad võivad käia ka arsti juures lõikamas. Küünte mitte korras hoidmisel võib tekkida merisigadel palju tervisehädasid ning neil on üldiselt ebamugav olla.
Merisigade hambaid võiks ka kontrollida kord kuus. Selleks laske oma lähedasel oma merisiga hoida ning avage ettevaalikult ta suu. Vaadake, kas esihambad on terved ning mitte kõverad ega katki. Mōnikord võivad hambad liiga pikaks kasvada ja see tekitab terviseprobleeme. Kui näete, et merisiga võtab kaalust alla või ei söö, siis võib probleem olla hambumuses, kuid palja silmaga seda tihti ei näe. Sel juhul tuleb pöörduda arsti poole. Isastel merisigadel tuleks tähelepanu pöörata ka suguelundite väljanägemisele. Tihti koguneb sinna kehavedelikke ning see võib tekitada pikas perspektiivis meriseale haigusi. Selleks tuleks suguelundite ümbert vajadusel vatitupsuga ja leige veega puhastada.
Igaks juhuks mainime ka, et kuna küülikud on territoriaalsed loomad ja neil puudub merisigadega ühine suhtluskeel siis ei soovita me kindlasti neid omavahel kokku lasta (eriti mitte ilma järelvalveta või kitsasse kohta nagu puur). Merisead on väga õrnad ja hellad loomad, kellele suudab küülik ka kogemata palju viga teha. Küülikud võivad kanda ka bakterit (bordetella bronchiseptica3) mis neile endile on tavaliselt ohutu ja sümptomeid ei esine, aga merisigadele väga ohtlik haigusetekitaja, seega on ka ohutuse mõttes parim neid loomi ja nende asju (pesad, toidunõud jms) eraldi hoida.4
Autorid: MTÜ Väikeste Loomade Abi, Sandra Vaide, Lee Ann Plaaser
ALLIKAD:



