Rottide erinevused

Lemmikloomast roti tüübid

Eestis öeldakse neile kõnekeeles sageli kodurott, mis tegelikult ei kirjelda looma korrektselt. Kodurott (Rattus rattus) ehk mustrott¹ on hiirlaste sugukonda roti perekonda kuuluv näriline. Peened ehk fancy rotid² (Rattus norvegicus domestica) on pigem rändroti ³(Rattus norvegicus) sugulased, kes on kodustatud ja keda peetakse lemmikloomana. Inglise keeles nimetatakse neid “fancy” rottideks, ehk keskmiselt uhkemaks või siis peeneks rotiks. Neist on saanud väga populaarsed koduloomad nii täiskasvanute kui laste seas. Lemmikloomast rotid on puhtad, intelligentsed, sõbralikud kuid ka treenitavad. Kuna nad on muutunud varasemalt rohkem populaarsemaks siis on aretatud juurde ka erineva värvi, karvatüübi, suuruse ja kehaehitusega rotte.

Rotte on võimalik eristada mitme erineva faktori põhjal. Samuti võib ühel rotil esineda mitu erinevat omadust. Need faktorid on karva värvus, karva tüüp, markeeringud ja ka looma kehatüüp. Sageli tuleb ette ka seda, et ühte rotti võib kirjeldada mitme erineva faktori põhjal. Kõige tavalisemad tüübid on siis järgnevad:

Karva värvuse erinevused (ühe- ja mitmevärvilised)
Silma värvi erinevused
Markeeringute erinevused
Karva tüübi erinevused
Karvutud rotid
Kehatüübi erinevused

Roti värvisordid

Tänapäeval võib rotte leida üsna laias värvivalikus. Enamasti on nende karv ühevärviline või sellel võivad olla kapuutsi märgid. Mõned rotid on säilitanud enda metsiku pruuni agouti värvi, mis tähendab, et neil esineb koguni kolme erinevat tooni korraga.

Teistel esineb aga must karvkate, mis ongi vaid ühevärviline. Mõned levinumad agouti toonid on puhas agouti, kaneel ja kollakaspruun. Mustade toonide hulka kuuluvad must, beež ja šokolaad.

Ühevärvilised rotid

Mink: heledam hall
Must: must
Roosasilmne valge: ühevärviline valge roosade silmadega, mida tavaliselt peetakse albiinoks.
Šampanja: heledam kreemjas või valkjas
Tuvi (dove): väga kahvatuhall
Sinine (blue): heledam helesinine
Pulbersinine (powder blue): helesinine/pruun

Mitmevärvilised rotid

Agouti: pruuni, musta ja punase segu.
Kaneel (cinnamon): Agouti, mille karvkattel on rohkem punakaid täppe.
Sinine agouti (blue agouti): sinise varjundiga agouti karvad.
Argente: pruun või oranž agouti halli aluskarvaga.
Kollakaspruun (fawn): oranž agouti kreemika aluskarvaga.
Hõbedane (silvered): mis tahes ülaltoodud värvid hõbedase otstega karva tippudel.

Roti silmade värv

Silmavärvi põhjal on samuti võimalik leida palju erinevusi rottides. Nende silmad võivad oll mustad, punased/roosad, rubiini punased või isegi kahte erivärvi. Rubiini silmad on üldiselt tavavalguses mustad, kuid valguse käes muudavad tooni punakamaks. Erinevate silmavärvidega rottidel on üks silm ühte värvi ja teine teist.

Roti karva markeeringud

Teine tegur roti sordi määramisel on nende karva märgistused. Rotte võib leida paljude märgistuste ja värvikombinatsioonidega. Sageli viitavad märgistused pigem värviliste karvamustritele või valgete karvade suhtele tavavärviga.

Self: self-rotid on ühevärvilised rotid, peale valge.
Kapuutsiga: need rotid on valged ja neil on värviline pea, kus läheb värviline triip mööda selgroogu alla.
Keebiga või paljaseljalised: nagu kapuutsiga rotid, kuid ilma triibuta seljast alla.
Varjatud: jällegi nagu kapuutsiga rotid, välja arvatud laigud triibu asemel tagaküljel.
Dalmaatsia: Taaskord, nagu kapuutsiga rotid, kuid enamuse kehast katavad värvilised täpid.
Berkshire: värviline, valge kõhuga.
Iiri või inglise iirlane: ühtlase värviga valge kolmnurgaga rinnal.
Blazed: silmade ja nina alla jooksev valge triip.
Downunder (lühidalt DU): neil on värviline triip, mis jookseb mööda nende kõhtu või selle alaosa.
DU Berkshire: Nagu kapuutsiga rotid, kuid triibuga nii kõhust kui ka seljast alla.
DU SPOTTED: on laigud, mitte triibud seljast ja kõhust.
Himaalaja ja siiami: Himaalajal on valge aluskattega, mis tumeneb järk-järgult liikudes looma nina ja jalgade suunas. Siiamil on beež aluskarv.

Autorid: Kairi Lõhmus, Anni-Helen Paulus

Allikad: